1. Kütte-/jahutusmeetodi järgi võib reaktorid jagada elektrikütteks, kuuma vee soojendamiseks, termilise õli tsirkulatsiooniga kütteks, kaug-infrapunakütteks, väliseks (sisemiseks) spiraalkütteks, manteljahutuseks ja sisemiseks spiraaljahutuseks. Kuumutusmeetodi valik sõltub peamiselt keemilise reaktsiooni jaoks vajalikust kütte/jahutustemperatuurist ja vajalikust soojushulgast.
2. Reaktori korpuse materjali järgi võib reaktorid jagada süsinikterasest reaktoriteks, roostevabast terasest reaktoriteks, klaas-vooderdusega reaktoriteks (email-vooderdatud reaktorid) ja teras-vooderdusega reaktoriteks.
Roostevabast terasest reaktorid: sobivad kõrgel -temperatuuril ja-rõhul keemiliste reaktsioonide katseteks nafta-, keemia-, farmaatsia-, metallurgia-, teadusuuringutes ja ülikoolides. Kasutatakse selliste protsesside lõpuleviimiseks nagu hüdrolüüs, neutraliseerimine, kristallimine, destilleerimine, aurustamine, säilitamine, hüdrogeenimine, süsivesinikkarbonaat, polümerisatsioon, kondensatsioon, kuumutamine ja segamine ning isotermilised reaktsioonid. See võib saavutada viskoossete ja tahkete osakeste korral suure segamisefekti.
Klaas{0}}vooderdusega reaktorid: kasutatakse laialdaselt nafta-, keemia-, toiduaine-, farmaatsia-, pestitsiid- ja teadusuuringutes.
PE-voodriga terasreaktorid: sobivad hapete, leeliste, soolade ja enamiku alkoholide jaoks. Sobib vedelate toiduainete ja ravimite rafineerimiseks. See on ideaalne asendaja kummiga-vooderdatud, klaaskiust, roostevabast terasest, titaanterasest, emailist ja keevitatud plastlehtedest.
